Tere tulemast!



💕

Tere, hea külaline, kes sa siia kanti uitama sattusid! Oled sattunud Kristellandiasse ehk minu loomemaale. Et sul oleks lihtsam minu loomingus näpuga rida ajada, olen kokku pannud blogi, kus mu erinevad näod ja nimed, loometööd ja eluetapid kenasti ära sildistatud ning ühise nimetuse alla lahterdatud. Ja kuna kunst kuulub rahvale, oled rõõmuga oodatud minu loomingu vastu huvi ilmutama - kirjuta mulle, kui Sul on loomingulisi ettepanekuid, soovid midagi tellida või niisama hea sõna öelda !


   



Ajalugu:

Minu aktiivne kirjanikupõli oli aastatel 2002 – 2007. Laulutekste kirjutasin aga alates aastast 1996. Tegin kaastöid vallalahele. Kõik see kokku oli tore aeg, sest mu raamatud müüsid väga hästi, kohtusin toredate inimestega ning sain palju positiivset tagasisidet. Käisin  oma teoseid aktiivselt tutvustamas nii raamatukogudes kui televisioonis. Lisaks mitmetele saadetele "Hommikuterevisioon" sattusin kogunisti kurikuulsasse teleshow´sse „Täna õhtul Alex Lepajõe“, mille tulemusena olid järgmisel päeval letid tühjad…



Edasi viis elu mind teistele radadele, sest igaks asjaks on oma aeg. Pikemalt sai koos elukaaslasega elatud Austraalias, rännatud Aasias, külastatud Hollandit, Saksamaad, Portugali, Taanit ning pikemalt peatutud ka Norras. Rännuteed jätkuvad. Raamatupikkused kirjatükid muundusid aastaks 2012 ajakirjanduslikeks artikliteks ning vürtsikaid mõtteavaldusi naisteajakirjas sai ilmutatud 2-3 aastat. 


Olen õppinud massaažiterapeut ja tegelenud lisaks veel pikalt ja põhjalikult astroloogiaga, mitmete loodus -ja alternatiivraviteraapiate ning vaimsete praktikatega. Tegelen ka kunstiloomingu ja käsitööga mitmes erinevas vallas. 

Oma sünniaega ei mäleta ma aga mitte. Olen vaid kuulnud asjaga lähedalt seotud inimeste suust, et see sündmus leidis aset juba hea hulk aastaid tagasi. Seega lähenen ma üha tõusvas tempos keskeale. Ära ainult küsi, kummalt poolt…


Kuna kunst kuulub rahvale, siis tänan südamest kõiki oma lugejaid! Kuuldavasti on neid täiskasvanute seas isegi rohkem kui laste hulgas. Kuigi kohustusliku ehk soovitusliku koolikirjanduse nimekirjas on „Viljaküla Brita memuaarid“ siiamaani. Järelikult tasus seda kirjutamisetööd ikka ette võtta! Võib-olla võtan vanuigi veel...


Kristel Salu






Kohtumine lugejatega Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuses 2003.a.